Seotud lehed

Jaga

Tolm

Ehitusplatsil tolmab – ja mitte vähe. Tolm on tõeline risk ehitustööstuses ja muudes töökeskkondades, kus tekib õhus heljuv tolm. Õhus kergesti levivasse tolmu tuleb suhtuda tõsiselt ka tavalise koduremondi korral.

Ärge jätke tolmu tähelepanuta


Tolm tekib ehitusplatsil mitmel tööetapil, näiteks puurimisel, saagimisel, lihvimisel ja lammutustöödel. Mõjuva tolmu tüübist, selle paksusest ja tolmu käes viibimise ajast olenevalt võib tolmu sissehingamine põhjustada pikaajalisi ja halvaendelisi haigusi, halvimal juhul koguni vähktõbe. Tolm võib peale masina kasutaja mõjutada ka tolmu lähedal töötavaid isikuid.

Makita on kohustunud tolmuga võitlema


Ehitusplatsil saab tolmu kogust nüüdisaegse tehnika abil vähendada. Makita on võtnud enda kohustuseks tarnida tõhusaid lahendusi, mis vastavad teie nõuetele ja parandavad teie tootlikkust teie tervisest lähtudes. Teeme pidevalt jõupingutusi, et rahuldada rangeid nõudeid seoses tolmu vähendamise meetmetega.

Kui tolm kõrvaldada kohe selle tekkimise kohas, ei pääse tolm õhku levima. Makita tootevalikus on tooteid, millega on integreeritud tolmueemaldusseade. Saadaval on ka kompaktsed akukäitusega tolmueemaldusseadmed (BHR242RFJV), mis võimaldavad töötada vabalt, st ilma tolmuimeja voolikuteta.

Makita tolmuimejate tolmuklassid

Tolmuklass määrab, millist ainet võib tolmuimejaga imeda. Makita tolmuimejad on jaotatud kolme eri klassi.

L-klass: filtreerimisvõimsus 99 protsenti tolmust OEL-väärtusega > 1 mg/m³. L-klassi tolmuimejad on ette nähtud ohututele tolmuliikidele.

M-klass:filtreerimisvõimsus 99,9 protsenti tolmust OEL-väärtusega > 0,1mg/m³. M-klassi tolmuimejad on ette nähtud kõigile puidutolmuliikidele ning betooni-, kipsi-, tsemendi- ja liivatolmule. M-klassi tolmuimejatel on ka hoiatussignaal, kui õhuvool langeb alla 20 m/s. Selle eesmärk on teavitada halvenenud imemisvõimsusest.

H-klass: filtreerimisvõimsus on 99,995 protsenti. H-klassi tolmuimejad on ette nähtud tolmule, mis sisaldab baktereid, kartsenogeenseid aineid, klaasvilla, hallitusidusid jms.

Faktid


Tolmukübemete vormil ja läbimõõdul on otsustav mõju sellele, kuidas kübe tungib inimese hingamisorganitesse ja kinnitub seal. Selle tagajärjeks on tolmu võimalik mõju tervisele.

Sissehingatav fraktsioon:Tähendab õhus hõljuvaid väikesi tolmukübemeid, mis liiguvad hingamisorganitesse ja kinnituvad seal. Kõnealune tolmuliik eemaldub tavaliselt koos õhuga.

Kopsu tungiv fraktsioon: Viitab väga väikestele tolmukübemetele, näiteks kivitolmule (ränioksiidi tolm), mis tungib sügavale kopsu ja hingamisorganitesse.

Tolmutüübid, mõju tervisele ja kaitse tolmu eest


Betoonitolm:Suur osa ehitustöödel tekkivast tolmust on betoonitolm, mis sisaldab kõige rohkem kvartsitolmu ehk ränioksiidi. Betoonitolm tekib näiteks lihvimistöödel ning tasandamisel, meiseldamisel, lõikekettaga lõikamisel ja koristamisel.

Betoonitolmu kahjulik mõju tervisele on otseselt seotud tolmus sisalduva kvartsitolmuga. Selle kübemed on suutelised tungima kopsurakkudesse. Kvarts võib halvimal juhul põhjustada silikoosi ja isegi kopsuvähki.

Nüüdisaegsetel betooni lihvimise seadmetel on tavaliselt kohtäratõmme, mis vähendab tolmu mõju.

Kivi-, tellise- ja mörditolm:See tolm tekib peale müüritööde veel ka lammutustöödel, kus kasutatakse saagi, vasarat ja meislit. Tolm tekib ka telliste lõikamisel ja kivide töötlemisel.

Kivi-, tellise- ja mörditolm võib tugevasti ärritada nahka, hingamisteid ja silmi. Mördid ja nendest tekkiv tolm võivad olla söövitavad. Kõnealused tolmutüübid sisaldavad ka kvartsitolmu, mis võib halvimal juhul põhjustada silikoosi ja kopsuvähki.

Müüri- ja lammutustöödel tuleb kanda kaitsekindaid ja vajaduse korral respiraatorit.

Lihvimistolm:Kõige ohtlikumad tolmuallikad on ehitusplatsil tavaliselt lihvimis- ja tasandustööd. Lihvimistolm tekib seinte, lagede ja põrandate tasandustöödel tasandussegu pinnalekandmisel ja selle lihvimisel. Lihvimistolm mõjub ka tasandussegu valmistamisel kuivainetest ning koristamisel.

Silumistolmu kahjulik mõju oleneb suuresti tasandussegu koostisest ja viskoossusest.

Nüüdisaegsete lihvimisseadmete puhul saab tolmu vähendamiseks kasutada tolmu kohtäratõmmet. Lisaks on väga tähtis isikukaitsevahendite kasutamine.

Puidutolm:Lisaks betooni- ja kvartstolmule on ehitusplatsil sageli esinevaks tolmutüübiks puidutolm. Puidutolm võib mõju avaldada ehitustööde erinevatel etappidel, näiteks materjalide saagimisel, parkettpõrandate paigaldus- ja lihvimistöödel. Puidutolmuga puutuvad kokku ka koristajad.

Puidutolmu põhjustatud tüüpilised tervisekahjustused on köha ja kopsuärritus, silmade ärritusnähud ja sidekesta põletused, erinevad nahaprobleemid, kopsutoru krooniline põletik, hingamisraskused, astma ja krooniline nohu. Äärmisel juhul on puidutolmuga kokku puutuvatel isikutel mitu korda suurem oht haigestuda ninakõrvalurge vähki.

Puidu ja plaatide saagimisel on soovitatav kasutada kohtäratõmbega varustatud saage, lihvimismasinaid ja muid tööriistu. Puit- ja parkettpõrandate lihvimisel kasutatakse tavaliselt kohtäratõmbega varustatud masinaid. Lisaks on soovitatav kanda respiraatorit.

Hingamisteede haigused ehitustöölistel


Kopsuahenemistõbi (COPD): Kopsuahenemistõbi on üldine kopsuhaigus, mis ahendab hingamisteid ja muudab hingamise raskemaks. Selle tüüpiliseks põhjuseks on tolmuses keskkonnas viibimine. Sümptomite hulka kuuluvad köhahood ja hingamisraskused.

Astma kui kutsehaigus:Astma kui kutsehaigus on astma, mis on tekkinud näiteks töökeskkonnas esinenud tolmu mõju tõttu. Astma kui kutsehaiguse sümptomite hulka kuuluvad tööpäevadega seotud puhanguline nohu, sitke lima eritumine kopsudest, hingeldustõbi ja vilisev hingamine.

Silikoos:Ränioksiidi tolm on peale saasteaine veel ka kopsuärritust tekitav ja tervist hävitav tegur, mis võib põhjustada surma. Silikoos on ravimatu kopsuhaigus, mis areneb välja tavaliselt mitme aastaga. Kui tolmu kahjulik mõju kestab aastaid, võib see haigus põhjustada kopsutuberkuloosi või kopsuvähki.