Seotud lehed

Jaga

Müra

 

Tavaline vestlus võib muutuda raskeks või koguni võimatuks. Teie pereliikmed kurdavad liiga valju teleri üle ja telefoniga võib olla raske rääkida. Müra on meie igapäevase elu osa, kuid pidev ja tugev müra võib kahjustada kuulmist.

Müra mõju tervisele


Töömüra kahjulikkust mõjutavad müra tase ja kestus, kuulmiskaitsmete kasutamine ja müra impulsiomadused. Kuulmisele kahjulikku müra esineb tavaliselt tootmises ja ehitustööstuses. Suurima müraga kokku puutuvad ametid on puusepad, mootorsõidukite ning töömasinate monteerijad ja remondilukksepad, paberi ja papi valmistajad ning ehitustöölised.

Müra mõju inimeste tervisele hinnatakse müra tugevuse ja energiasisu põhjal. Kuulmiskahjustus võib avalduda kuulmise halvenemisena, kõrvade tinisemise või kumisemisena või helide suhtes ülitundlikkusena, mille puhul kõik helid tunduvad häirivat. Vananedes halveneb teatud määral kõigi inimeste kuulmine.

Kuulmiskahjustus

Mürakahjustuse risk on võrdeline müra mõju suuruse ja kestusega. Helitugevust 80 dB(A) ületav heli või müra võib kuulmist kahjustada. Mürakahjustus kujuneb tavaliselt välja pika aja jooksul, näiteks koguni aastakümneid kestnud mõju jooksul. Sisekõrva tigu sisaldab umbes 20 000 mitteuuenevat, helilaineid vastuvõtvat karvrakku ja pideva liigse mürataseme korral need retseptorid väsivad ning lõpuks surevad.

Mürast tingitud kuulmiskahjustuse võib saada ka näiteks plahvatuse, tulistamise või liiga valju muusika tagajärjel. Äkiline kõrge helirõhk võib korraga hävitada suure hulga retseptoreid. Lööklaine võib põhjustada kõrvakelme rebenemist ja sisekõrvas verejooksu.

Kuulmine nõrgeneb inimestel vananedes ja seda nimetatakse vanusest tingitud vaegkuulmiseks. On väga tõenäoline, et suur osa vanusest tingitud kuulmise halvenemisest on põhjustatud mürast.

Ajutine kuulmise halvenemine

Müra võib põhjustada ka ajutist kuulmise halvenemist, mille korral kuulmine taastub. Kuulmise halvenemine sõltub heli tugevusest, kestusest ja sagedusest. Kuulmise ajutise halvenemise korral on nii taastumisaeg kui ka -aste konkreetsest inimesest olenevalt erinevad. Eriti kõvast plahvatusest põhjustatud kuulmise halvenemise korral taastub kuulmine keskmiselt 40 tunniga.

Kõrvade kumisemine

Kõrvade kumisemine on ebameeldiv ja levinud sümptom. Kumisemine on heliaisting, mis tekib inimese kuulmisaistingu süsteemis ja kõlab tõelise helina, ehkki mingit heli tegelikult ei ole. Püsiv kumisemine võib olla tingitud pidevast kõvast mürast või see võib olla ka väga valju või paukuva heli hetkeliseks tagajärjeks. Tugeva müra ajutine mõju võib põhjustada kõrvade lühiajalist kumisemist. Tavaliselt kujuneb kumisemine siiski välja aste-astmelt ja seda võidakse märgata alles siis, kui on juba liiga hilja.

Müra mõisted


Helivõimsus:Helivõimsus (LW) (dB) on heliallika poolt ühes sekundis edastatava helienergia hulk. Helivõimsus iseloomustab müraheite suurust ega sõltu keskkonnast. Helirõhutase tuleneb helivõimsusest, kui võtta arvesse kaugust ja keskkonnategureid. Seadmest tingitud helivõimsus mõjub kasutaja kuulmisele helirõhuna, mille väärtus on esitatud eraldi.

Helirõhk:Helirõhk on suurus, mille abil mõõdetakse heli tugevust. Helirõhu ühik on paskal (Pa). Õhurõhk on umbes 100 000 Pa ja selle kiire muudatus 1 Pa võrra vastab mürale 94 dB.

Helirõhutase: Seadmes tekkiv helivõimsus mõjub kasutaja kuulmisele helirõhuna. Helirõhku mõjutavad näiteks ka ruumi suurus, tuule suund jm välised tegurid.

Mingi heli mõju maksimaalne aeg sõltub helirõhutasemest. Helirõhutase üle 80 dB võib olla kuulmisele kahjulik, kui ei kasutata kuulmiskaitset.

Töötamise aeg:

80 dB = 8 tundi

83 dB = 4 tundi

86 dB = 2 tundi

89 dB = 1 tundi

Võrdluseks

Öösel on häiriv taustmüra umbes 28–31 dB.

Tavaline kõne 60–70 dB

Puutöömasinad 90-105 dB

Mootorsaag, lööktrell 100–105 dB

Valulävi on umbes 125 dB.

Müra tolerants ehk K-tegur:Näitab, kui palju helirõhutase võib kõikuda mõlemas suunas. Tegelik helirõhutase on +/– K-tegur.

Müratõrje


Müratõrje tähendab asjatute helide kahjuliku mõju vähendamist või kõrvaldamist. Seadus kohustab tööandjaid koostama ja juurutama müratõrjeprogrammi, kui müra mõju tase ületab piirväärtuse. Päevase müra mõju minimaalne talitlusväärtus on 80 dB ja maksimaalne talitlusväärtus on 85 dB. Tööandja peab selgitama välja töötajatele rakenduva võimaliku müra mõju ja vastavalt sellele tuvastama müra põhjustavad tegurid. Tööandja peab selle alusel kõrvaldama võimaluse korral need ohud, mida müra mõju põhjustab töötajate tervisele või ohutusele. Müratõrjet võivad mõjutada näiteks järgmised tegurid:


1. vähem müra mõju põhjustavad töömeetodid;

2. asjakohased töövahendid, mis tekitavad võimalikult vähe müra;

3. töövahendite ja töökohal kasutatavate seadmete korrashoiuprogrammid;

4. töökohtade ja tööpunktide kavandamine;

5. töövahendite õige ja ohutu kasutamine müra mõju vähendamiseks;

6. müra tehniline vähendamine, kasutades näiteks summutust, isolatsiooni, müraekraane jms;

7. müra mõju kestuse ja tugevuse piiramine;

8. müra mõjuaja piiramine;

9. individuaalsed kuulmiskaitsmed.